Erinevate juhtumite lihainspektsiooni otsused


Tekkepõhjused
  • Inimese nookpaelussi Taenia solium’i vastsete ehk Cysticercus cellulosae tekitatud.
  • Väljaheidetega paelussi lülid ja munad keskkonda → loomad söövad sisse → peensooles onkosfäärid tungivad vöötlihastesse.
  • Aja jooksul osa neist hävib, resorbeerub, sidekoestub või lubjastub.

Esinemissagedus

  • Haiguse levikut soodustavad maa-asulate ja veisefarmide antisanitaarne seisund, käimlate puudumine ja elanike harjumus süüa vähekuumutatud veiseliharoogasid.
  • Tsüstitsergid püsivad veise lihastes aastaid nakkusvõimelistena.
  • Inimese peensooles elab nudipaeluss (Taenia saginata) kuni 30 aastat. Paelussimunad sattudes väliskeskkonda püsivad veistele nakkusohtlikud mõni kuu kuni aasta
  • 2010ndal aastal ei registreeritud Eestis veistel ühtegi tsüstitserkoosi juhtumit.

Ante mortem

  • Loom näib pealtnäha terve.
  • Üldjuhul nakatunud loomadel kliinilised tunnused puuduvad.
  • Noorloomadel võib vastsete rände ajal esineda kerget palaviku, kanget kõnnakut, raskendatud söödavõttu.

Post mortem

  • Kaks lõiget välistesse mälumislihastesse, üks sisemistesse.
  • Keele kompimine, vajadusel sisselõiked.
  • Kaks piki- ja üks ristilõike südamesse.
  • Tsüstitserkite mitteleidmisel tunnistatakse rümp nakkusvabaks, leidmisel aga täiendavad sisselõiked kaelalihastesse, küünaravarre-, selja-, nimme-, roietevahelihastesse ja vahelihasesse.
  • Välimistest mälumislihastes ja diafragmas võivad esineda 0,5 – 2,0 cm läbimõõduga hallikas-valged põied.
  • Lubjastumise korral on sõlmed valged.







Pildil veise skeletilihas ja südamelihas. Näha on tsüstitserke. Pildi allikas: http://www.cfsph.iastate.edu/DiseaseInfo/disease-images.php?name=taenia&lang=en


Lihainspektsiooni otsus

  • NB! Vasta järgnevale küsimusele! Klikates küsimusel on võimalik teada saada põhjalikum vastus. Milline on lihainspektsiooni otsus?
     

<< Eelmine leht / Järgmine leht >>