Erinevate juhtumite lihainspektsiooni otsused

Tekkepõhjused
  • Sõltumata vanusest on haigusele vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluksead.
  • Tõusead on vastuvõtlikumad, eriti raskesti haigestuvad võõrdepõrsad.
  • Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud kodu- ja uluksead.
  • Viirus eritub nina- ja silmanõrega, uriini ja roojaga. '
  • Viiruse olulisteks levitajateks on hädatapetud loomade lihakehad, tapajäätmed, korjused, viirusega saastunud söödad.
  • Nakatumine toimub 
- Alimentaarselt
- Respiratoorselt
- Spermaga

Esinemissagedus
  • Esimest korda kirjeldati 19nda sajandi alguses USAs
  • Eestis viimati 1994. aastal n1997-1998 oli Hollandis epideemia, mille lõpuks hukati üle 12 miljoni sea
  • 2000. a. - Suurbritannias n2008. a. - Iisraelis
  • 2009. a. - diagnoositi sigade katk Leedus
  • Juuni 2011. a. - sigade katk taas Leedus, hukati üle 20 000 looma

Ante mortem

  • Loom on loid, ei taha liikuda
  • Kõrvad, kärss, jäsemed tsüanootilised
  • Kõhukinnisus vaheldub diarröaga
  • Palavik üle 42 C püsib ja langeb subnormaalseks 10. päevaks enne looma surma
  • Loom hingeldab 
  • Võib esineda laiaulatuslik vaskuliit
  • Koordinatsioonihäireid ja isegi halvatus
  • „Hane samm“ 













Post mortem

  • Verevalumid lümfisõlmedes, neerudes, põrnas, põies ja kõris
  • Infarktikolded põrnas
  • Difteroidne koliit
  • Täpp- ja triipverevalumid kõikides siseorganites
  • Lümfisõlmed on suurenenud, tumepunased, marmorja pinnaga
  • Serooshemorraagiline pleuriit ja peritoniit









Pildil: sigade klassikalist katku põdeva sea neerud


Lihainspektsiooni otsus

    NB! Vasta järgnevale küsimusele! Klikates küsimusel on võimalik teada saada põhjalikum vastus. Milline on lihainspektsiooni otsus?

Järgmiselt lingilt avaneb Toiduohutuse ja rahvatervise keskuse sigade klassikalise katku video:http://www.cfsph.iastate.edu/video.php?link=classical-swine-fever


<< Eelmine leht
/ Järgmine leht >>