Erinevate juhtumite lihainspektsiooni otsused

Küülikuliha on valge, õrna konsistentsiga, peenekiuline, marmorjas. Rasv paikneb küülikulihas õhukeste viirgudena, kuid enamikus asub siiski kõhuõõnes. Kuigi heas toitumuses küüliku lihakeha võib sisaldada 400…500 g rasva, ei leidu seda lihakeha pinnal peaaegu üldse. Küülik hakkab rasvuma 1,2…1,5 kg-se kehamassi saavutamise järel. 3,5…4,5 kuusel küülikul suureneb keha rasvasisaldus 2,5…3 korda. See ei vähenda küll liha kulinaarset väärtust, kuid on majanduslikult kahjulik ning sellega tasub küülikute realiseerimisvanuse määramisel arvestada. Küülikurasv on kergesti sulav ja sellel pole ebameeldivat lõhna.


Pildi allikas: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/janes_gerlymagi.htm

100 grammis küülikulihas on kolesteriini 2,4 – 2,7 korda vähem kui kana- või vasikalihas
ja küülikuliha vähene rasva- ja kolesteriinisisaldus ning suhteliselt kõrge täisväärtuslik valkude ning ekstraktiivainete sisaldus eristavad seda positiivselt veise-, sea- ja lambalihast, mistõttu võib lugeda küülikuliha kõrgeväärtuslikuks dieettoiduaineks. Küülikuliha on üks väheseid liha liike, mida võivad tarbida ka diabeetikud. Seega sobib küülikuliha väga hästi erinevatele inimestele, ka diabeetikutele ja kaalujälgijatele.

Kodus kasvatatavate küülikute liha on kahvatu, pehme, peene tekstuuriga ja maitsega. Jäneseliha (metsküülik) on eelmisega üsna sarnane, kuid palju tumedam ja ulukimaitselisem.

Vähese rasvasisalduse tõttu on soovitatav küülikuliha valmistada koos vedelikuga (näiteks veini või puljongiga). Maitsestada saab ka erinevate marinaadidega, mis lisavad lihale mahlakust (või hoida mõned tunnid kergelt maitsestatud soolvees). Sobib hautamiseks, küpsetamiseks, moorimiseks ja praadimiseks.

Tükeldamine.

Küülikut tükeldatakse nagu broilerit—midagi rasket selles ei ole. Kõigepealt eemaldatakse koivad (painutatakse jäse kõrvale ja väänatakse liiges rümba küljest lahti). Seejärel lõigatakse köögikääridega mõlemalt poolt välja ribi koos kõhutükiga. Seljatüki kättesaamiseks lõigatakse noaga kahelt poolt selgroogu ja eemaldatakse ettevaatlikult välisfilee. Seljatükki võib küpsetada ka tervikuna ning alles siis eraldada kontide küljest välisfilee (tuleb pärast eriti kergelt lahti). Kui soovime seljatükki jaotada väiksemateks tükkideks, piisab sellest, kui lõikame selgroolülid noaga risti lahti ning tükeldame liha soovikohasteks paladeks.

Liha keskmine keemiline koostis % ja kalorsus (100 g pehme liha kohta)

Liha liik Vett Valke Rasva Mineraalaineid Kcal
Küülikuliha 69,3 21,5 8,0 1,2 162
Lambaliha 65,8 16,4 17,0 0,8 225
Veiseliha 70,5 18,0 10,5 1,0 171
Vasikaliha 72,8 19,0 7,5 0,7 147
Haneliha 46,1 14,0 39,2 0,7 422
Kalkuniliha 63,1 20,6 15,3 1,0 227
Kanaliha 65,6 20,3 13,1 1,0 205
Kanabroileriliha 67,7 20,6 10,5 1,2 182
Pardiliha 35,1 11,4 53,0 0,5 540

Tabeli andmed näitavad, et küülikuliha on kõrgeväärtuslik dieettoiduaine, mille tarbimine vähendab ohtu haigestuda südame-veresoonkonna ja seedeelundkonna haigustesse.

 

Küülikuliha keemilise koostise sõltuvust küüliku vanusest näitab järgnev tabel:

Küülikuliha keskmine keemiline koostis, %

Liha koostises 60-päevane küülik 120-päevane küülik Täiskasvanud küülik
Vett 74,6 72,3 59,9
Valke 19,9 21,3 20,2
Rasva 4,2 5,1 16,9
Mineraalaineid 1,2 1,3 1,1

Küülikuliha keskmine mineraalainete sisaldus on järgmine: K – 364, Ca – 21, Mg – 25, P – 224 ja Fe – 1,6 mg %.

Allikas: http://estfarm.ee/kasulikku-kuulikukasvatajatele/kuulikukasvatussaadused/kasvatussaadused/

Küülikuliha tunnistatakse toidukõlbmatuks, kui tehakse kindlaks:

1) nakkushaiguse esinemine või patogeensete mikroorganismide valdav esinemine elundites;
2) pahaloomulised ja rohkete metastaasidega kasvajad, palju abstsesse või muid patoloogilisi muutusi rümba eri osades või elundites;

3) ulatuslik parasiitide nakkuse esinemine nahaalustes kudedes või lihastes;

4) kurtumus;

5) mürgistus;

6) keelatud ainete, ravimite või saasteainete ülenormatiivne esinemine lihas;

7) ulatuslikud kahjustused rümbal, vere või seerumi imendumine lihastes;

8) lihal esinev kõrvallõhn, ebaloomulik värvus, keeduproovil kõrvalmaitse;

9) rümpade muljumine, rohked verevalumid, tugevalt määrdunud rümbad või siseelundid;
10) muud põhjused, mis muudavad liha toidukõlbmatuks.

Loomad, kes on surnud või tapetud muul põhjusel kui tapmine inimesele toiduks, tunnistatakse toidukõlbmatuks.




<< Eelmine leht  / Järgmine leht >>